Kadrilaat

Teisipäeval 24. novembril toimus meie kooli esimesel korrusel "pikas" koridoris Kadripäeva laat. Laadast müüjatena said osa võta kõik meie kooli väiksemad õpilased. Pisikesi kauplejaid oli kokku tulnud arvestavalt palju, müüdi kõike alustades erinevatest küpsetistest (vahvlid, koogid, pizzad) kuni kirjatarveteni, veel müüdi sokke, õhupalle, moosi, Coca-Colat, õunu ja muud selle sarnast. Kõige menukamad kaubad olid loomulikult küpsetised. Ostjaid leidus hulgi nii õpilaste kui õpetajate seas.
Omalt poolt võiks lisada, et selles koridoris laada pidamine oli võib-olla mitte just kõige parem idee, sest see on üpris kitsas ning ostlejatel ja ka muudel liiklejatel jäi ruumist tublisti puudu. Kuid see ei röövinud ostlejate rõõmu soodsast ja maitsvast kaubast.

Reaalainete nädala raames toimunud üritusi

17. novembril külastas Tallinna Lilleküla Gümnaasiumit Tallinna Loomaaia kollektiivi üks kuulsamaid liikmeid – Aleksei Turovski, kelle külastuse eesmärgiks oli õpilaste harimine selgrootute organismide alal. Turovski, ametinimetuselt zooloog-parasitoloog, on Tallinna Loomaaias töötanud 37 aastat ja avaldanud mitmeid teoseid, tuntuim neist on tõenäoliselt ’’Loomult loom’’, mis ilmus 2004. aastal ja räägib laias laastus loomade käitumisest. Hinnatud külalise loeng selgrootutest organismidest kaldus ootuspäraselt algselt teemalt tihti kõrvale, seetõttu jutustati kuulajatele muuhulgas molekulaarbioloogiast, teaduse ja teoloogia konfliktidest, lülijalgsete putukate kasulikest eripäradest ja Turovski meelest eriti põnevatest ning austustväärivatest hiidkalmaaridest. Ajanappuse tõttu peatuti otseselt selgrootutel organismidel kahjuks vaid kümmekond minutit, mille lõppedes Turovski ka lahkus. Loeng oli huvitav, ja olgugi et kohati veidi keerukas, avaldas õpilastele ning kahtlemata ka õpetajatele vägagi muljet.

Saksa keele nädal

Neljapäeval, 12.novembril, toimus koolis saksa keele päev, kus õpilased esitasid saksakeelseid luuletusi. Esinesid kõik saksa keelt õppivad klassid. Pärast esitlust sai maitsta ka iseküpsetatud küpsiseid. Lõppes ühise tuntud viisiga lauluga, mida kõik kaasa saksa keeles kaasa laulsid.

Seda üritust jälgis ka kooli külla tulnud austerlane Esther, kes elab juba mitmeid aastaid Eestis. Ta küll ei räägi eesti keelt, kuid proovis oma juttu teha kõikidele arusaadavaks, rääkides lihtsalt ja väljendades ennast rohkete žestidega. Kaasas olid tal perekonnas edasi pärandatavad esemed, mida sai imetleda (šilling, klaas, pilt, rätik). Juttu tegi ta Austriast, riigist, kus ta on sündinud ja rääkis sellest, mille poolest on see maa kuulus. Testis ka meie koolilaste teadmisi oma kodukoha kohta, mida meie kõbus saksa keele õpetaja on lastele juba õpetanud, seega teadsime palju. Suur aitäh kõikidele osavõtjatele ja koosviibijatele ning kõige suurem tänu läheb selle eduka ürituse korraldajale - Leili Küttnerile, meie vägevale saksa keele õpetajale!

Taaskasutusvõistluse tööd!

Kanadalased meie koolis

10.novembril külastas meie kooli Kanada delegatsioon, keda saatsid mõned Kanada saatkonna eesti liikmed;huvitatud oldi sellest, kuidas meie riigis toimuvad asjad internetipõhiliselt.Kohal olid ka Tiigrihüppe esindajad, kes tutvustasid erinevaid internetipõhiseod õppevõimalusi ja rääkisid ettevõtte arenguteest.
Kuna ka meie kool on Tiigrihüppega tihedalt seotud, sobis Lilleküla Gümnaasium esitluseks suurepäraselt. Tutvustava kõne pidas ka üks meie kooli inglise keele õpetajatest, Meeri Sild, kes rääkis kooli tehnoloogilistest saavutustest õpetamise alal.
Üht Kanada suursaadikut Scott Heatheringtoni küsitledes saime vastused ka mõnedele küsimustele. Näiteks uurisime, mis neid meie riigi juures kõige enam hämmastas. Vastuseks saime, et nad üllatusid nähes, kui hästi meie ühiskond on vastu võtnud interneti süvakasutamise, veel oldi rahul, et Eestis on elektrooniline internetipõhine töö nii tõhus ja hästi välja töötatud. Järgmiseks küsisime, milliseid meil juba kasutuselolevaid e-süsteeme sooviksid nemadki Kanadas rakendada. Siinkohal vastati meile, et oleks kena, kui ka neil läheks tööle internetihääletus, sest see meelitaks ka noored inimesed hääletama - just nende hääled tänapäevases elukorralduses loevadki. Kolmandaks soovisime teada saada, mida suursaadikule Eestis teha meeldib. Ta vastas, et talle meeldib käia Otepääl suusatamas ning hetkel treenib ta Tartu maratoniks. Presentatsioon möödus meeldivalt ning kõik külastajad jäid kooli eduga rahule.

Võimla pidulik avamine

Möödunud reedel ehk 6. novembril kell üksteist saabusid Tallinna Lilleküla Gümnaasiumisse tähtsad külalised eesotsas Vilja Savisaare ja Toomas Vitsutiga.
Kõrgete külaliste auks toimus spordiklasside pidulik rongkäik võimlasse ning lisaks viidi kooli juhtkonna poolt läbi põhjalik ringkäik meie uues ja täiustatud koolis; muuhulgas külastati kooli raamatukogu, algklasside klassiruume, nii riietusruume kui ka garderoobi, seni suurepäraselt saladuses hoitud elektrisauna (mille kasutusluba paikneb kusagil määramatus tulevikus), arvuti- ja kunstiklasse, jõusaali ja muud vaatamisväärset.

Võimlasse jõuti tegelikult alles ringkäigu keskpaigas; seal viibimise vältel demostreeris härra Prass heatujuliselt uut laevalgustussüsteemi ning kurtis ehitusfirmade vastutulematust tribüünide paigaldamisel (mis olude sunnil ongi seni paigaldamata jäänud). Kogu võimlas veedetud aja vältel olid külalised sunnitud tõrjuma hooletult lendu lastud võrkpalle; kõikide võrkpallide eest aga kahjuks põigelda ei jõutud.

Jõusaalis viibitud ajal imetlesid kõik ruumisviibijad müstilist auku põrandas, mille otstarbeks – nagu peagi selgus – on pikematele sportijatele väljasirutamisvõimaluse andmine. Kuigi majandusjuhataja Prassi sõnul saaks kõiki trenazööridel sooritatavaid harjutusi teha ka looduses, avaldas jõusaal külalistele kahtlemata muljet.

Ringkäik lõpetati veidi enne kella kahtteist väikese külaliste auks kaetud banketilauaga.


Lühikese intervjuu käigus proua Savisaarega selgus, et Lilleküla uus välimus meeldib talle väga, kool olevat soe ning hubane (tõenäoliselt tänu värvigammale). Olles ise käinud kõigepealt 80-liikmelises külakoolis ning seejärel Antsla põhikoolis, oli tal hea meel näha, kui palju uuendusi nüüdisajaks ellu on viidud; oma sõnade järgi õpiks ta ise Lillekülalaadses renoveeritud gümnaasiumis hea meelega. Kuna Vilja Savisaar on ühtlasi ka Eesti Võrkpalliliidu president, oli tema meelest kõige muljetavaldavam loomulikult võimla (kes teab, ehk mõjutas ta arvamust ka tõik, et külastuse hetkel mängiti võimlas nimelt võrkpalli). Pärast intervjuu lõppu kiirustas proua Savisaar järgmisele kohtumisele.

Perepäev!

Laupäeval 7.novembril toimus algklassiõpilastel perepäev. See oli lõbus viis tähistada eelseisvat isadepäeva. Kohal olid paljude mudilaste pered. Üritus algas aktusega, kus lauldi, peeti kõnesid ja tutvustati tegevusvõimalusi. Kooli peale olid jaotatud erinevad lõbusad ajaveetmistoad. Kivitoas sai maalida kivide peale, pagaritöökojas küpsetati saiakesi, klaasitoas meisterdati ja värviti klaaspurkide peale selleks mõeldud värvidega, mängunurgas sai käia mängimas ja varjuteatris sai valmistada pulknukke ja nendega hiljem prožektori valguses teatrit teha. Oli võimalus ka selga proovida erinevaid kostüüme ja lasta endast nendes pilte teha. Lastevanematele toodi näitamiseks ka konkursi ''Vanale asjale uus nägu'' parimad tööd. Sündmus oli kindlasti kõikidele osavõtjatele meeldejääv ja vahva.

Laste- ja noortefilmide festval ''Just Film''

3.novembril neljandal vahetunnil toimus meie koolis gümnaasiumiklassidele tutvustus tulevasest laste- ja noortefilmide festivalist. See leiab aset 21-28. novembril vastavatud Solarise keskuses. Festivalil saab näha palju esilinastusi selle aasta noortealgatuslikkudest filmidest.
Avapaugu annab film nimega ''Suvebluus'' ja pärast seda hakkab pihta suur filmipidu, kus näidatakse selle aasta parimaid filme kogu maailmast. Kohal on ka selle filmi peategelane Francois Goeske, kes juhatab filmi sisse. Avamiselt ei puudu kindlasti ka hea muusika.
''Just Film'' tähistab 26.novembril ka kodanikupäeva, näidates dokumentaalfilme ja andes võimaluse pärast filmi ka asjatundjatega teema üle arutleda. Näidatavad dokumentaalid räägivad rassismist, ühiskonnast ja võrdsest kohtlemisest.
Kohale tuleb ka muusika workshop ''Elektrolöök'', kus kõik muusikahuvilised saavad ise õppida tegema elektroonmuusikat. Sellel puhul tulevad festivalile kohale ka Soome spetsialistid.
Lastelegi pakutakse seal palju põnevaid filme. Lastefilmide programmi avab film ''Niko-tee tähtedeni'', mis jutustab väikesest põhjapõdrast, kes ei oska lennata, aga tahaks seda väga osata. 22.novembril toimub Solarises aga perepäev, kus kõik mudilased saavad külastada kino koos oma vanematega.
Festival lõpeb auhindade väljakuulutamise ja lõpufilmiga, milleks senistel andmetel on ''Slingshop Hip Hop'', mis räägib Palestiina noortest, kes võitlevad sõja vastu muusikaga. Festival tundub olevat väga tore ja seal leidub palju erineva süžeedega filme. Pilet maksab 30EEK, kuid on olemas ka grupisoodustuse võimalus.

KAS TEADSID,ET ...

VAATA KA VIDEOT : http://www.youtube.com/watch?v=mxGPUPs7aMU